pühapäev, 5. veebruar 2017

Mõtlesin, mis ma mõtlesin aga proovin siis ka kätt blogi kirjutamisel. Sain basseinis merekohina saatel inspiratsiooni. Kohe näha, et vaim puhkab :)
Võtsin ette üksinda reisi kaheks nädalaks Balile ja olen otsuse ja seiksluste üle ülimalt õnnelik. Esimene mõte siinkohal ära kunagi jäta midagi tegemata, mida sa oma südames soovinud oled.Elu ei muutu sisukaks iseenesest, inimene ise muudab elu selliseks. Reisil iseendaga olen kogenud , et tegelikult ei ole sa kunagi üksi. Alati oled olemas sina ise ja reisi vältel olen  kohtunud niipaljude toredate ja inspireerivate inimestega. Öeldakse, et Balile tulles kohtud sa just täpselt sellel hetkel sulle vajalike inimestega ja nali naljakas aga mida päev edasi seda enam selle lause paikapidavus minu jaoks tõesemaks sai.  Muidugi ei saa öelda, et siinoldud aja jooksul, hetkel siis veidi rohkem kui nädal ei oleks ma kordagi tundnud igavust või tundnud puudust püsivast seltskonnast aga see kõik on seda sajaprotsendiliselt väärt olnud.Ma tunnen ennast siin rohkem kodus kui seda kohati Eestis olles.
Mõte miks ma tegelikult seda blogi kirjutama hakkasin on julgustada inimesi oma mugavustsoonist välja tulema ja unistusi teoks tegema hakata. Ei ole olemas võimatuid unistusi on vaid piiratud mõtlemine võimalikkusest. If you want something so much, then you`ll find a way do that! You find a way not excuses. Olen ise kogenud oma elus palju kordi, et kui olen midagi väga tahtnud ja need soovid enda jaoks selgelt sõnastanud on need asjad, inimesed, kogemused, reisid minuni ühel või teisel moel tee leidnud. Ja see tunne, mida koged tagasivaadates, et tegelikult ongi kõik läinud nii nagu ma olen salamisi mõelnud ja soovinud. Su unistused ei ole sulle antud lihtsalt niisama, need on teostamiseks ja hirmud on ületamiseks. Minu elus on hästi olulisel kohal reisimine ja paljud mu unistused ja plaanid on sellega seonduvad. Sinu elus võivad olla need hoopis muud asjad aga peamine mõte on üks. Palju kordi olen ise tabanud end sotsiaalmeedias kas siis facebookiks või instagramis vaatamas pilte kuidas keegi kuskil reisib, millistes eksootilistes kohtades käib või on võtnud kätte ja hoopiski eestist ära kolinud kas siis jäädavat või mingiks perioodiks ja tundnud sealjuures heas mõttes kadedust kuidas neil see õnnestunud on või mis nad selleks teinud on. Täna olles teistkorda Balil võin öelda, et mu reis on täpselt selline millisena ma olen seda varasemalt soovinud või näinud kedagi teist sellist elu elamas või kogemas. Ja selleks on vaja võtta vastutus omaenda elu loomise eest just selline nagu sina seda soovid ja teekond algab esimesest kõige väiksemast sammust. Igalühel on oma elu ja tee mida mööda käia. Peaksim vähem keskenudma ja kõrvalt vaatama teiste käekäiku ja jätma kõrvale kuidas on õige ja kuidas peaks ühiskonna silmas olema, mida meilt oodatakse, milliseid ootusi on teised meile ja meie ise endale pannud. Pühendama  kogu selle energia ja ressursi oma elus edasiviivaks jõuks. Uskuda tähendab julgeda. Ja elu algab seal kus lõpeb mugavustsoon :)

Reisiblogi sai veidi teistsugune kui seda algselt mõelnud kirja panna olin aga need mõtted mind antud hetkel kõnetasid ja tundsin, et tahan need edasi anda. Võibolla leiab keegi siit enda jaoks tegutsemistahet ja julget pealehakkamist. Mina olen igatahes tänulik ja iga uus päev on täis uusi võimalusi :)


















Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar