pühapäev, 5. veebruar 2017

Kõnnime seda teed...

It`s perfectly okey to make a day of laziness because you`´re on vacation :)

Kogedes siinsest õnnist rahu ja vaikust ja olemist iseendaga on hakanud kuskilt minu sisemusest erinevad mõtted ja tähelepakenud üles kerkima. Minu oma sisemine tõde ja teadmine. Täna hommikusöögiajal tundsin taaskord mõttetulva, mis vajas kirjapanemist ja haakus eilse blogi postituse teemal seoses unistustega.
Lugesin hiljuti Robin Sharma raamatut " Pühamees, surfar ja tegevjuht". Antud autoril on ilmunud ka raamat " Munk, kes müüs maha oma Ferraari". Ja tema on raamatus öelnud,et  sul on vaja endas üles leida see, kes sa kunagi oled olnud. Jõuda tagasi selle teadmise juurde. Läksin ajas tagasi ja mõtlesin oma lapsepõlve peale ja nende meelistegevuste peale, mida siis teha armastasin. Enim on meelde jäänud kolm lemmik tegevust. Esimest nendest usun, et on enamus väikesi lapsi mänginud. Mängisin alatihti poepidajat. Eriti hästi on meelde jäänud kuidas suviti maal vanaema ja vanaisa juures olles just vanaema mu mängu kaasatud sai. Kuna olin üksik laps, õdesid ega vendasid mul pole, siis alati ei olnud teisi mängukaaslasi ja tuli iseendale tubaseid tegevusi leida vihmase ilmaga. Niikui vanaema köögis süüa tegema hakkas, läks poemängimine lahti, tassisin köögist niipalju kui võimalik toiduaineid ja muid kraami, mida andis vähegi müüa teise tuppa oma poelettidele, mida vanaema siis raha eest ostma pidi tulema :D Oligi esimene klient kohe omast käest võtta :) Poemüüjat minust siiski ei saanud :) Järgnevalt oli minu suureks lemmikuks õpetaja mängimine. Mulle meeldis tunde ette valmistada, teadmisi edasi anda, õpetada, juhendada, koolitada ja küsimustele vastata. Hindeid meeldis ka panna. Alatihti kui emale sõbranna külla saabus, olid nemad kaks mu õpilast. Istusid nagu kaks kukununnut ja läksid mu mänguga kaasa. Vahel oli vaja tunnis korda ka luua kuna kippusid tundi segama ja itsitama :D
Mu kolmandaks lemmik tegevuseks oli reisimine. Kuna olin suviti tihti maal vanaema juures ja kõigil vaheaegadel samuti oli minu jaoks nii omane tihti asjade pakkimine ja sellega kaasnev sõitmine ühest kohast teise, kas siis bussi või rongiga. Ja mulle meeldis see nii väga, et vahepealsel ajal kui päriselt sõitmist kuskile ei olnudki, pakkisin lihtsalt oma asjad kokku ja reisisin ühest toast teise :D
Ja täna hakkasin mõtlema... mängiva lapse silmad säravad.
Need kaks viimast lapsepõlve lemmik tegevust on mind tänases elus kõige rohkem kõnetanud ja leidnud koha mu elus. Tänane töö mida teen haakub suuresti koolitamise, juhendamise, tagasiside andmise ja hindamis protsessiga ning muudatuste läbiviimisega. Igal juhul  näen end ka edaspidi selle valdkonnaga tegelemas. Viimased aastad on lisaks sellele saanud reisimine minu elus asendamatuks. See on andnud mulle vabaduse, laiema silmaringi, avastada uusi kohti, kultuuri,maitseelamusi, olema avatud ja andnud võimaluse kohtuda erinevate inimestega. Samuti andnud julguse ja kindluse, et ma saan hakkama. Kui see pisik sind korra hammustanud on, siis vastuvaktsiini mina enam leidnud pole :) The world has so much offer to you! Kasutan vahepeal ingliskeelseid väljendeid kuna need annavad  mõtte minu jaoks paremini edasi ja igakord ei ole ma  leidnud emakeeles seda õiget lause sõnastust mis  kõlaks sama hästi. Minu suurimaks väljakutseks tulevikus saab olema need kaks omavahel ühendada. Teha tööd, mis võimaldab mul reisida. Senikaua on minu meelest igati õigustatud ütlus : " sa oled praegu oma elus täpselt seal, kus sa olema pead".  Naudi seda!

Oma mõtete kirjapanemine ja jagamine on päris vabastav tegevus ma olen avastanud :)
Tulles tagasi kirjutise juurde, millest sina väikesena unistasid ja mis nendest unistustest tänaseks saanud on ? Hea meelega loeks tagasisidet :)


Katkend raamatust : " Hakka tegelema asjadega, mis varasemalt sinu suure südame täitsid. Ühenduse taasleidmiseks oma südamega,on taas lõkkele puhuda kired, mis on sinus kustunud. Avasta uuesti asjad, mis sind liigutavad ja sulle pisarad silma toovad. Mida sellist tegin ma varem, mis pani mind end hästi tundma? või kui ma ei peaks töötama, kuidas ma siis oma aega veedaks? "

Süda räägib meiega elu vaiksetel hetkedel 💟









Mõtlesin, mis ma mõtlesin aga proovin siis ka kätt blogi kirjutamisel. Sain basseinis merekohina saatel inspiratsiooni. Kohe näha, et vaim puhkab :)
Võtsin ette üksinda reisi kaheks nädalaks Balile ja olen otsuse ja seiksluste üle ülimalt õnnelik. Esimene mõte siinkohal ära kunagi jäta midagi tegemata, mida sa oma südames soovinud oled.Elu ei muutu sisukaks iseenesest, inimene ise muudab elu selliseks. Reisil iseendaga olen kogenud , et tegelikult ei ole sa kunagi üksi. Alati oled olemas sina ise ja reisi vältel olen  kohtunud niipaljude toredate ja inspireerivate inimestega. Öeldakse, et Balile tulles kohtud sa just täpselt sellel hetkel sulle vajalike inimestega ja nali naljakas aga mida päev edasi seda enam selle lause paikapidavus minu jaoks tõesemaks sai.  Muidugi ei saa öelda, et siinoldud aja jooksul, hetkel siis veidi rohkem kui nädal ei oleks ma kordagi tundnud igavust või tundnud puudust püsivast seltskonnast aga see kõik on seda sajaprotsendiliselt väärt olnud.Ma tunnen ennast siin rohkem kodus kui seda kohati Eestis olles.
Mõte miks ma tegelikult seda blogi kirjutama hakkasin on julgustada inimesi oma mugavustsoonist välja tulema ja unistusi teoks tegema hakata. Ei ole olemas võimatuid unistusi on vaid piiratud mõtlemine võimalikkusest. If you want something so much, then you`ll find a way do that! You find a way not excuses. Olen ise kogenud oma elus palju kordi, et kui olen midagi väga tahtnud ja need soovid enda jaoks selgelt sõnastanud on need asjad, inimesed, kogemused, reisid minuni ühel või teisel moel tee leidnud. Ja see tunne, mida koged tagasivaadates, et tegelikult ongi kõik läinud nii nagu ma olen salamisi mõelnud ja soovinud. Su unistused ei ole sulle antud lihtsalt niisama, need on teostamiseks ja hirmud on ületamiseks. Minu elus on hästi olulisel kohal reisimine ja paljud mu unistused ja plaanid on sellega seonduvad. Sinu elus võivad olla need hoopis muud asjad aga peamine mõte on üks. Palju kordi olen ise tabanud end sotsiaalmeedias kas siis facebookiks või instagramis vaatamas pilte kuidas keegi kuskil reisib, millistes eksootilistes kohtades käib või on võtnud kätte ja hoopiski eestist ära kolinud kas siis jäädavat või mingiks perioodiks ja tundnud sealjuures heas mõttes kadedust kuidas neil see õnnestunud on või mis nad selleks teinud on. Täna olles teistkorda Balil võin öelda, et mu reis on täpselt selline millisena ma olen seda varasemalt soovinud või näinud kedagi teist sellist elu elamas või kogemas. Ja selleks on vaja võtta vastutus omaenda elu loomise eest just selline nagu sina seda soovid ja teekond algab esimesest kõige väiksemast sammust. Igalühel on oma elu ja tee mida mööda käia. Peaksim vähem keskenudma ja kõrvalt vaatama teiste käekäiku ja jätma kõrvale kuidas on õige ja kuidas peaks ühiskonna silmas olema, mida meilt oodatakse, milliseid ootusi on teised meile ja meie ise endale pannud. Pühendama  kogu selle energia ja ressursi oma elus edasiviivaks jõuks. Uskuda tähendab julgeda. Ja elu algab seal kus lõpeb mugavustsoon :)

Reisiblogi sai veidi teistsugune kui seda algselt mõelnud kirja panna olin aga need mõtted mind antud hetkel kõnetasid ja tundsin, et tahan need edasi anda. Võibolla leiab keegi siit enda jaoks tegutsemistahet ja julget pealehakkamist. Mina olen igatahes tänulik ja iga uus päev on täis uusi võimalusi :)